Wicked Winterfrost

How To Open A Wine Bottle With A Shoe

Posted in France, Japan by talikas on December 11, 2011

One of the most useful youtube tutorials I have found. After the how-to-cut-a-mullet one. If only I had known this when living in Paris…

Even Young Men in Paris Have To Eat

Posted in France, France: Paris by talikas on April 30, 2008

Amaretto ja Suvi

Posted in France by talikas on June 6, 2006

väike sadamalinn

Olles end edukalt Nimes‘i hullult suvefestivalilt (Feria de Nimes) läbi surunud (härjavõitlus jäigi nägemata) maandusime kahe mäe vahel pisikesse elektri ja sooja veeta majakesse, kus külalisi peale meie nii Belgiast, Slovakkiast kui Eestist. Käisime jões ujumas, päevitasime, külastasime ümberkaudseid külakesi ja pühapäevast kirbuturgu, mugisime kirsse ja maasikakooki…

Peale paaripäevast aktiivset puhkust vurasime kogu kambaga taas Vahemere äärde, kus peale suuruselt kõrbe meenutavat hiigelrannas päevitamist maitsesime kohalikku kala-kokakunsti ja keskööl kogu ülejäänud seltskonnast lahkununua leidsin end juba Montpellier‘ist kitarrimängu kuulamas. Uinusin rampväsinuna kuskil vanalinna korteris, akna taga löömas kirikukellad, kõrval shokolaadipruun nohisev Terje.

hobusekaravan rannas

Bouillabasse

Posted in France by talikas on June 4, 2006

vana sadam

Õhtul rongijaamast vanasse sadamasse jalutades jättis Marseille eemaletõukava mulje. Igal pool olid meid pilkudega saatvad põlevate silmadega araablased, linn ise prügi täis, õhk raske ja tolmune. Hotelli kõrvaltänavas ustel jõlkuvad napis riietuses daamid, kes pimedatel tänavatel uitavaid mehi oma volüümikasse rüppe meelitada üritasid, ei teinud esmatutvust selle Prantsusmaa kõige kriminogeensema linnaga ka just meeldivamaks… Kuigi oli reede õhtu, paistis sadama ümbrus tühi ja kõle.

Aga hommikul… Hommikul säras päike! Ja juukseid sasis värske (kalalõhnaline) meretuul. Kesklinna kitsukesed tänavad olid inimestest pungil, turgudel käis äge kauplemine, meremehed värvisid sadamas oma paate ja ümisesid laulukest, vanalinna käänulised lagunenud tänavad olid väga võluvad ja marsseilik räämas ehtsus sümpatiseeris tunduvalt enam kui poleeritud Nizza. Majanurkadesse nikerdatud Jumalaema kujud, akendel kuivav pesu, helesinised aknaluugid, nurga-taga-liivarand, vana kindlus, kirikud ja sõbralike kohalike imelik aktsent tekitas tõelise Vahemere tunde… ja päris kahju oli õhtul taas ragisevale rongile istuda.

Lõpuks Päike

Posted in France by talikas on June 2, 2006

mmmm vahemeri

Nizzas on palmid! Ja mitte ainult palmid, vaid ka helesinine Vahemeri, tulikuumavad kivirannad ja Pariisist erinevalt sinine pilvitu taevas. Pikemaks peatumiseks on Nizza igavavõitu, turistidest pungil tänavad ja kiviranna saab hõlpsasti mõne mahedama ja rahulikuma liivaparadiisi vastu vahetada, aga Pariisi hallusest tulnule on Nizza täpselt see mida vaja. Kaasaegse kunsti muuseum on erinevalt Pompidou’st peaaegu inimtühi, täitsa meeldiv on luksuslikus vaikuses sinetava Yves Kleini ja Warholi vahel jalutada; Matisse’i muuseumi ei leidnudki kõrgete küngaste vahelt üles, aga vaade rannale ja linnale oli igati kaunis. Parasjagu oli rannas ka Itaalia toidu laat, nii et täitsime osavalt oma kõhtu erinevaid delikatesse degusteerides ning tänu Hendi itaalia keele oskusele peilisime ka välja pisikese pudeli Asti oi-kui-head vahuveini. Esimesed korralikud päevitustriibud ja õnnelik reisimistuhin.

Olen Maal, Magan Aidas

Posted in France by talikas on March 26, 2006

elu maal

Nüüdseks olen juba kaks päeva veetnud kleepuv-mudases Jambville‘i chateau‘s, väikeses Põhja-Prantsusmaa linnakeses, kus vaatamata vihmale on 330 noort end kõveraks lõbutsenud ja juustust ümmarguseks muginud; ise olen liigsest organiseerimisest põlvini mudane ja välivoodis magamisest kange, aga vahvad inimesed ja hommikune (väga varajane) äratus kitarrigmängu saatel kompenseerib kõik.