Wicked Winterfrost

Barbados & No Jack Johnson

Posted in Barbados by talikas on March 7, 2011

Barbados on vähem kui poole Hiiumaa suurune paradiisisaar Kariibimeres, mis vaatamata oma tillukesele territooriumile pakub uudishimulikule seiklejale mõnusat kirevust ja kontraste.

Nii ongi saarekese läänerannik täis pikitud uhkeid hotelle ja vaikne Kariibimeri loksub sulnilt vastu USA ja saksa turistide varbaid. Idapoolset kaljust rannikut uhavad seevastu vahused ja vägevad Atlandi ookeani lained, nii et pole imestada, et sealsetes randades ujumine tihtipeale keelatud on (lained viivad lihtsalt minema) ning et idaosa seetõttu turistidest enamjaolt puutumatuks jääb. Küll aga on idarannik surfisõpradele vastupandamatuks meepotiks ning ühe maailma kuulsaima surfiranna “Soupbowl” koduks. Kõrged kaljud iseloomustavad ka saare põhjaosa, mis on nii elanikest kui turistidest suhteliselt tühi, kuid need kohalikud, keda sealt siiski leida võib, on tohutult abivalmid ja sõbralikud. Barbadose keskosast leiab suhkruroopõldusid, mägesid, koopaid ja üksikuid vihmametsapadrikuid. Igalpool mujal päike, palmid, helehelesinisinine vesi ja muudkui rannad.

Kuigi eluolu tundub Barbadosel suhteliselt kasin, on hinnad laes. Ainukesed kaks artiklit, mis poes oma odavuselt silma jäid, olid suhkur ja rumm. Siiamaani on segane, kuidas inimeselt tänavalt selliste hindadega hakkama saavad. Barbadose põhiline sissetulekuallikas on turism ning viimasel ajal on majandussurutise tõttu ka need numbrid vähenema hakanud, nii et Barbadosel tuleks oma külaliste eest hoolitseda, et need ikka saarele tagasi tuleks.

Üldse oli mul mitmeid eksitavaid illusioone selle saare suhtes. Ühe asjana unistasin näiteks mangode ja melonite tilkuvatest mägedest,  kust siis paari krooni eest endale sobiva valin ja ühe hoobiga pintslisse pistan. Kuna aga sattusime Barbadosele talvel, siis ei olnud ka puuviljade valik väga kiita ning 10-kroonised õunad panid korraks Eestitki igatsema. Paar korda ostsin ja 1-USD-tükk-mandariine, aga millegipärast isu ikka nii suur ei olnud.

Siis ma veel kujutasin ette vägevaid surfikuttide-tsikkide rannapidusid, kus lõkke ääres laulab Jack Johnson ja kõik liiva peal hästi rõõmsalt tantsivad. Või ootasin bongodega rastasid palmide all chillimas. Või randadesse püsti löödud banaanilehtedest hütikesi ja seal pesitsevaid öko-hipisid. Mitte midagi sellist aga ei olnud. Olid tühjad rannad, võimas aina kohisev Atlandi ookean, idaranniku tugev tuul, mahajäetud hotellid, kruiisilaevade naeratavad turistid, sõbralikud, kuid valvsaks tegevad kohalikud, inimesi täis tuubitud minibussid ja inimtühjad auklikud teed suhkruroopõldude vahel.

Oleneb muidugi reisieelistustest, aga üle kahe nädala Barbados mind siiski ei hurmaks – selleks ajaks saab saar ajaks risti põiki läbi käidud ning kaunimad rannad väisatud. Seega annavadki sealsele puhkusele läbiva tooni pigem  rumm, rand, palmid  ning veesport, ja kaua sa ikka seda rummi jood…:)

Advertisements

Estonia vs Barbados Vol 2

Posted in Barbados by talikas on March 2, 2011

Nagu ikka, põhjamaalase õnn on pruun olla ja lõunamaalase õnn on valge olla.

Estonia vs Barbados Vol 1

Posted in Barbados by talikas on February 25, 2011