Wicked Winterfrost

Miura Beach: Possibly The Most Beautiful Day In Japan

Posted in Japan by talikas on August 21, 2012

Simply perfect.

Kawai River: BBQ & Rubber Rings

Posted in Japan by talikas on August 17, 2012

I keep on being surprised on how any uni deadline makes me get out of the library and escape the city. Here we are grilling at the Kawai river with some university friends. As if ignoring a deadline would make it go away. Also had some wicked time with huge rubber rings and seeing Japanese youth getting all excited about hitting a watermelon with a wooden stick. Apparently a BBQ custom, they say. Japan…

Climbing Mount Fuji (With 6000 Other People)

Posted in Japan by talikas on August 6, 2012

Juuli ja august on Jaapani kõrgeima mäetipu Fuji kiireimad kuud, sest siis ronib nädalavahetusel igal päev “magava” vulkaani tippu keskmiselt 6000 inimest. Kõige popim on hakata ronima öösel, nii et jõuad 3776 meetri kõrgusele täpselt päikesetõusuks. Matk viiendast baasist mäetippu võtab nädalavahetusel umbes kuus tundi, sest arvestada tuleb tõsiste ummikutega kitsukestel mägiteedel ning pudelikaeladega järsemates kohtades. Nagu ülevalt pildilt näha, meenutab kogu matk suurt rahvaspordiüritust ning tuhanded pealampidega varustatud viimase moe järgi üles löödud Jaapani matkasellid siblivad väsimatult tipu suunas nagu jaaniusside rongkäik. Kõige hullemates kohtades teed kaks sammu ja siis ootad… Jälle kaks sammu ja siis ootad. Ühest küljest tüütu ja tobe, aga teisest küljest laseb selline aeglane tempo kehal kõrgusega harjuda ning hingeldamisel järele anda. Minu meelest oli mäkke minek lihtsam, kui ma teiste kirjeldustest olin lugenud, aga mu kaaslaste arvates oli ronimine oodatust raskem. Mäkke jõudes olin muidugi puruväsinud, aga seda suuresti ka seetõttu, et olin eelmisel ööl otsustanud külastada Jaapani suurimat ööklubi AgeHat …

Kogu see öine ronimine on selleks, et Fuji tipust päikesetõusu näha. Enamus inimesi hakkavad ronima varem ning siis põõnavad tee peal mägihüttides, aga kuna et meie ei raatsinud maksta paaritunnise une eest 60 eurot, siis ronisime lihtsalt kogu öö. Päikesetõus ise oli muidugi suurepärane – palju kaunim, kui olin oodanud. Kuna olime nii kõrgel, siis tundus nagu kõlgutaksime jalgu maailma serval, sest allpool meid olid ainult suured pilverünkad. Siis hakkas paistma punetav päikesekera ning kogu pilvemassiivi värvigamma kiskus erksaks. Tumedad sünkjad toonid kasvasid punakaks ja silmapiir hakkas kuldselt helendama. Päikesetõusuga koos oli lootust jälle ka sooja saada, sest mäetipus oli temperatuur nullilähedane ja väga tuuline.

Tippu jõudes tuli kohe uni peale ja keerasime tuulevarju vulkaanipuru sisse ennast magama. Oi, kui hea uni! Alguses muidugi oli külm, aga vaikselt hakkas päike soojendama ja siis oli lihtsalt mõnus. Päikese eest pidi end ainult natuke varjama.

Siis tegime natuke sõprust trendikate japsidega… (Jaapanlased on nii nunnud onju? Nagu mänguasjad!)

…ja hakaksime vaikselt alla libisema. Mulle selline aeglane venimine üldiselt ei istu ja ma mõtlesin siis, et ma lihtsalt jooksen alla. Väga adrenaliinirikas laskumine oli: tuhisesin uhkelt kõigist ettevaatlikutest jaapanlastest mööda ja tolmutasin hoolega kurvides. No ja siis juhtus muidugi vältimatu: peale umbes tunniajast laskumist ma väsisin ja olin lohakas ja kukkusin. Ühe korra ja siis veel natuke ja siis tuli Kyle ja ütles, et aitab küll nüüd ja võttis mul hoo maha. Endal oli armide ja rebenenud pükse üle kuidagi uhke tunne, aga keegi mind nende eest kiitma ei hakanud.

Tagasi viiendasse baasi jõudes suutsime rampväsimusele vaatamata paar naeratavat pilti teha ning piidlesime kaastundlikult japside gruppe, kes oma matka alles alustasid. Kokku laskusime kolme tunniga, aga kui ma oleks tempot hoidnud, oleks kahega ka saanud. Üldiselt on mu Jaapani matkad mulle nüüd nii mõjunud, et tunnen end natuke alaväärsena, et mul ei ole kirevaid matkapükse ega retuuse nagu teistel poppidel lastel, nii et täna ma ostsin endale korralikud Jaapani matkapüksid. Übervärvilised ja väga hipsterid. Järgmisel matkal panen jalga. Seniks võite vaadata Jaapani hipster-matkajate rõivastust (tutikad saapad, sokid, retuusid, püksid, jne).

Kanzo, Kyle ja mina

Ahjaa, ja jaapani vanasõna ütleb: “Tark ronib Fuji otsa ühe korra, ainult loll teeb seda kaks korda” :) Ma siis teist korda enam ei roni.

 

New Zealanders’ Weekend: Best Kiwi Mojitos Ever

Posted in Japan by talikas on August 3, 2012

Thanks, kiwis, for a great night :)