Wicked Winterfrost

What Is Hanami And Why Japanese Are Crazy For It

Posted in Japan by talikas on April 22, 2012

Hanami on jaapanikeelne sõna, mis on kasutusel peolaadse pikniku kohta, mida tavaliselt peetakse kirsiõites puude all või vahetus läheduses. Ennevanasti sobisid pidutsemiseks ka ploomipuu õied, kuid hiljem said jaapanlaste lemmikuks just kirsid. Pidusid peetakse perekonniti, kolleegidega, sõprade või klubidega ning et kuna jaapanlased kuuluvad tihtipeale mitmesse sellisesse ringi, siis on ka pidutsemist palju – tuleb ometi ju kõigiga maha istuda ja saket juua. Seoses sellega, et hanami aeg kattub tavaliselt ka uue kooliaasta algusega ning vastselt tööle hakanud noorte esimeste tööpäevadega, on peale kirsiõite ka muid põhjuseid, miks tuleks head ja paremat mugida ja klaase kokku lüüa. Minulgi on nüüdseks kokku olnud juba viis hanami pidu – igaüks isemoodi ja eriline.

Hanamid võivad küll erinevad olla, kuid põhimõttelised jooned on neil samad. Näiteks kogu hanami laiem filosoofia, millekohaselt võrreldakse kirsiõitsemise aega justkui elueaga – pungad pakatavad, on siis täies õies ning hakkavad seejärel vaikselt närbuma, kuni langevad sootuks. Ilus, kuid nii üürike! Hanamit vaadeldakse tihti ka kui uut algust – töökoha esimene päev, koolis uus semester ning (minu tõlgendusel) miks mitte ka veel üks võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas ise olla õnnelikum ning parem inimene.

Kogu see elu üürikuse, ilu ja uue lehekülje pööramise jutt on küll väga kaunis, kuid tegelikult on tänapäeval suurem rõhk ikka peol ja pillerkaarel. Seda ma teadsin juba enne, et hanami ajal kogunevad jaapanlased tuhandete kaupa kuulsaimatesse parkidesse (näiteks Yoyogi park Tokyos) ja siis mekivad seal saket ja maitsvat toitu. Aga seda, kui hoogu nad selle ürituse jooksul lähevad, ei osanud ma küll ette näha.

Oma esimeselt hanamilt (vt pilte!), kuhu mind ülikoolikaaslasega juhuslikult kontvõõraks paluti, lahkusime korralikus peomeeleolus, sest meie kostitajad kallasid meile segamini viite erinevat alkoholi, hõiskasid tooste, naljatasid valjul häälel, naersid pisarateni, tassisid uusi mitmeliitriseid (sic!) sake pudeleid kirsipuude alla ja lustisid nii, et ühel jaapanlasel, kes pidavat olema endine kuulus prantsuse köögi telekokk, kukkus parukas peast ja üks teine mees kukkus peaga vastu supipotti. Teistel hanamidel nägin veel igasugu põnevat: roosas kirsiõielises liibuvas kostüümis mööda parke jooksvaid pidulisi, shotikärudest viskit müütavad jõulukaunistustega ehitud noori, erootilist mangat väga elutruult esitavat kunstnikku, hüppavaid-kargavaid-laulvaid-musitseerivaid gruppe – kõik ilma piirideta, ükskõik kuidas, kui valjult, mis pidi. Täielik pidu – kõigil!

Vist kõige selle tõttu ongi hanami minu jaoks olnud ainulaadne võimalus (ülikoolimelust väljaspool) näha muidu nii reserveeritud, alati lipsu ja viikidega ning tummiselt vaikivaid jaapanlasi täiesti teistmoodi: avatuna, möllavana ja uudistavate pilkudega välismaalastest noori nii vabalt ning sundimatult endi sekka kutsuvana. Hanami on äge :)

Advertisements

2 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. krisel said, on April 23, 2012 at 7:21 pm

    see parukas sobib sulle päris hästi

    • talikas said, on April 23, 2012 at 11:50 pm

      heheh, aitäh :) minu peas näeb see välja nagu talvemüts ;)


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: