Wicked Winterfrost

Hassling in Hanoi

Posted in Vietnam by talikas on April 3, 2012

Minu reisi vast et kõige suuremaks pettumuseks kujuneski Hanoi linn. Olin Vietnamist ja eriti just Hanoist nii palju head kuulnud, ülistavaid reisikirjeldusi lugenud, Hanoi vanalinna müstifitseerivaid ja jumaldavaid jutukesi endasse ahminud, aga kui veel enne päikesetõusu Hanoi vanalinna inimtühjadel tänavatel kolasime, ei tekkinud mul selle linnaga mitte mingit erilist sidet. Asi läks veel teravamaks siis, kui tühjad tänavad täitusid kaubitsejatega, end igale poole pressivate mootorsõidukite, tuututava lärmi ja lõppematu tossuga. Ei, ärge saage minust valesti aru, Hanoi on okei linn ning vanalinn kahtlemata teatud romantiliselt räämas sarmiga, kuid minu ootused olid lihtsalt liiga kõrgel.

Eriti üllatav oli minu jaoks, et Hiinas – kus peaksid stereotüüpide järgi pesitsema need kõige tõsisemad kivinäod – olid suvalised inimesed meie vastu palju sõbralikumad kui Hanoi vanalinna piibutavatel tänavatel, kus isegi kaubitsejalt kausikese riisi ostmise eest sai tihtipeale naeratusele vastuseks ükskõikse või isegi kergelt halvakspaneva pilgu. Sinna otsa veel hindadega petmine ja muidu turistidesse üleolev suhtumine. Võibolla tegin ise midagi valesti, ei tea… Raamatutes igatahes kirjutatakse, et Põhja-Vietnami inimesed pidavatki olema natuke tusasemad ning üsna erinevad oma Lõuna-Vietnami kaasmaalastest.

Kuid Hanois leidus ka asju, mis mulle meeldisid. Näiteks Ho Chi Mihni mausoleum ja muuseum, kirevad turud, tänavatele ehitatud toiduputkadest söömine, ise samal ajal miniatuursetel plastiktoolidel või kõnniteel kükitades, Hoan Kiem järv ning seda ümbritsev promenaad, alati sagimist täis imeodava kohaliku vaadiõlle lürpimine Bia Hoi vabaõhubaarides ja vanalinna omapärane arhitektuur. Meeldis ka vietnamlaste laululindude fetish, mis väljendus selles, et mida uhkem pood või kodu, seda rohkem rippus seal puurikesi värviliste säutsuvate linnukestega, kes siis üksteise võidu vidiiditasid (kuigi seda kaunist sillerdust polnud muu müra taustal eriti kosta…).

Eriti meeldis mulle see, et kohtusin Hanois oma vennaga, kes samal ajal sealkandis rändas ja keda ma pool aastat näinud polnud, ning tema ning tema reisikaaslase Periga koos sai veedetud nii mõnigi meeleolukas hetk. Viimasel pildil on Artur ja Per leidnud endale ka uued sõbrad.

Advertisements

3 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. arturtalihaerm said, on April 3, 2012 at 8:01 am

    coool

  2. talikas said, on April 3, 2012 at 8:51 am

    ise oled cool :P

  3. art said, on April 4, 2012 at 9:38 am

    ja muide seal ikkagi käisid rongid..


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: