Wicked Winterfrost

Watch Out For Nightbuses Without Toilets

Posted in China by talikas on March 30, 2012

Kuna oma strateegiaga öösiti suuri vahemaid katta olime Hiinas läbinud olulise hulga kilomeetreid, jätkasime sama lähenemist ka Vietnami suundudes. Ööbuss Kunmingist Lao Cai-sse on minu reiside jooksul senini kõige raskem ühistranspordis veedetud öö üldse, sest ilmselt suitsiidikalduvustega bussijuht tulistas mööda kitsaid pimedaid külavaheteid nii karmi tempoga, et vaatamata sellele, et meil oli igal ühel “oma voodi” (loe: kolmekordsed kitsukesed ja lühikesed ritkülikukujulised madalad piirdega ääristatud hotisontaalsed pinnad, kus kuidagipidi end sirgeks ajada ei saanud), oli teede olukord nii auklik, et selle suure kurvitamise, äkiliste pidurduste, üles-alla-vappumise, hüplemise ja tõmblemise saatel oli võimatu uinuda. Lisaks veel kohustuslik piibutamine – ükskõik millest möödudes, millele lähenedes või niisama tervitades oli vaja ju kellaajast olenemata korralikult signaali lasta. Ja see ei olnud selline arglik rollerimeeste törtsutamine ega isegi autojuhtide natuke tugevam piip, see oli ikka üks korralik parimais aastais bussi kõrvulukustav pasundamine. Jälle, ja jälle ja jälle, sest Hiinas on arvukalt nii teisi sõidukeid, inimesi kui ka sõiduteel  jalutavaid loomi. No ja siis muidugi ka bussijuhi suhtumine, mille võtab kokku järgmine dialoog, mille pidasin maha umbes 6 tundi peale sõidu alustamist, oma palvest arusaamise kindlustamiseks pikituna rohke kehakeelega:

M: “Sorry, when will we have a stop? I need to go to the toilet”

Busdriver: “No”

M: “Sorry, I really need to go to the toilet”

Busdriver: “No”

M: “Toilet?! Please?”

Busdriver: “No”

* * *

Agggghhhhhhh, läksin tagasi oma konkusse, aladatud viha täis ja ei osanud midagi ette võtta. Buss muudkui vappus ja vappus ja mängisin peas läbi juba erinevaid strateegiaid edasiseks käitumiseks (Kilekott? Põrand? Tagumised pingid?), ise salamisi lootes, et bussijuht nüüd ikkagi härdub ja peatub. Aga ei miskit. Möödus 20 minutit, pool tundi, tund… Käsikäes kasvasid paanika ja põis. Kuni lõpuks, lõpuks!, just enne plahvatust krigisesid pidurid ja ma tormasin esimesena bussist välja, teadmatus suunas pimedusse.

Advertisements

One Response

Subscribe to comments with RSS.

  1. gustav said, on March 30, 2012 at 8:58 am

    hiina!


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: