Wicked Winterfrost

Panda Diplomacy

Posted in China by talikas on March 26, 2012

Oi, pandad. Jaapanlased on erilised pandahullud ning see, et keegi ööklubis (taustaks kõlamas techno) sulle niiskete silmadega jutustab, kuidas tema eluunistus on pandasid elusalt näha, ei tohiks kedagi üllatada. Seetõttu polnud ma ka eriliselt pahviks löödud kui Hiina pandapealinnas Chengdu-s rohkelt jaapanikeelseid silte leidus, hostelis ja pandakeskuses kõik jaapani keeles oli ning otselennud Jaapaniga väga populaarsed.

Pean tunnistama, et mina olin pandade suhtes ükskõikne: on jah sellised pehmed karukesed ja muudkui magavad päev otsa, aga mis siis? Nagu koaalad ju või miks mitte nagu kassipojad või miks mitte sama nunnud kui mu vend, kui ta otsustab päev otsa voodist mitte lahkuda. Chengdu pandakeskuses pandasid päris elus nägemine ei vaimustanud mind ka esialgu eriti, kuid kui ma lugesin ja uurisin ja kuulsin, kuidas nad vaesekesed on ellu jäänud, et neid vabas looduses ainult umbes 2000 alles on ja milline veider elukorraldus neil on, siis mu respekt kasvas, või peaks ehk pigem ütlema, et mul hakkas neist kahju.

Kõlab uskumatult, kuid tegelikult on panda üks vanimaid siiani elus olev imetajateliike ning siin maamuna vastu pidanud juba miljoneid aastat. Looduses elavad nad vaid loetud mägedes Hiinas, peamiselt sealsamas Chengdu-d ümbritsevad Sichuani provintsis. Muutuvate elutingimustes ellujäämiseks on panda pidanud ühest servast teise kohanema, näiteks oma algselt karnivoori imagolt üle minema 99% taimetoidu dieedile. Nimelt peab üks keskmine panda oma energiavaru saamiseks päevas läbi hekseldama umbes 20 kg värsket bambust. Bambuseks kõlbab neile ainult parim, nii et pandakeskusesse tuuakse iga päeva varahommikul kuskilt põhjapoolt mägedest koormate kaupa rohelust. Kuna bambus on nii toiteainetevaene, siis panda veedabki enamuse oma ärkvelolekuajast närides ja tselluloosirikast seedimata jäänud massi kehast väljutades (vaid u 20% söödud bambusest seeditakse ära). Kokku peab paksuke panda toaletis käima päevas umbes 12 korda! Ning ülejäänud aja, et mitte seda vähestki energiat kulutada, panda magab. Suured pandad tukuvad niisama, kus juhtub, pisikesed pambud mängivad peale söömist natuke (näiteks ronivad osavalt puude otsa) ja siis keeravad end jalgpalliks puude otsa. Ainuke aeg, kui saab pandakeskuses pandat liikumas näha, ongi seetõttu kell 9 hommikul, kui neid söötmisaeg on. Muul ajal võid vaid põõsaste vahelt põõnavaid karvapalle kokku lugeda.

Väikeste pandade sündimine ja ellujäämine on ka puhta teadus, sest vastsündinud pandakene (kes näeb välja nagu pisike karvadeta roosa rotipoeg) võib kaaluda nii vähe kui 51 grammi ehk siis ligi 1000 korda vähem kui tema ema! Nii enneaegselt ilmale tulnud ja ilmselgelt alakaalulised pojukesed aga ei suuda alati ellu jääda ning panda-emagi on tihti segaduses, mis sündinud vääksudega tuleb ette võtta ja seetõttu kasvavad paljud pandakeskuses sündinud pisikesed pandad inkubaatoris. Chengdu pandakeskus oli äärmiselt uhke veel ka selle üle, et nad olid arendanud uue efektiivse pandade viljastamise meetodi, milleks on elektro-massaazh.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: