Wicked Winterfrost

Couchsurfing with Ryan & Discovering Jakarta

Posted in Indonesia by talikas on January 17, 2012

Vaatamata ängistavalt ruttavale koolitempole on viimaks aeg kirjutada sellest, kuidas ma Jakartas ummikutes istusin, reggebaaris surfipoistega sõprust sobitasin ja Helen Ob-ga palmiviinakokteili mekkisin. Minu kolm päeva Jakartas olid nii tihedad, et tunduvad nädalana.

Kui Couchsurfingu võõrustaja Ryan mind Jakarta lennujaamast üles korjas, olin õnnelik, et pääsesin värskelt Jaapanist tulnuna lausa ebareaalsena tunduvatest kaubitsejatest, taksopakkujatest, niisama torkijatest ja soolapuhujatest. Irvitasin omaette, kuidas need vähesedki Jaapanis elatud kuud on imekiirelt pannud nii enesestmõistetavaks pidama selliseid kontseptsioone nagu “viisakus”, “isiklik ruum”, “järjekord”, “vaikus ühistranspordis”,”mitte vahtimine” ja “mitte-nügimine igas eluolukorras”. Jakarta  lennujaam ei anna aga naiivsele vastsaabunud turistile armu ning Jakarta ise on nagu üks keskmine Aasia linn: ülerahvastatud, tossune, tuututav, äraeksitav, auklik, ja üllatusi täis.

Ryan sõidutas mind minu uude äärelinna koju ning vabandas, et vannitoas on ainult külm vesi ning et kell 4 hommikul hakkab (konkreetselt) kodu kõrval kõlama päeva esimene kutse palvusele mosheesse. Külm vesi mind selle 30-kraadilise niiskuse juures ainult rõõmustas ning mõistagi, ränduri sügavat ning teenitud und ei morjenda miski. Ryan, kes on vabakutseline võitluskunstide õpetaja, poole kohaga massöör, DJ, ekstreemspordisõber (hüppas langevarjuga alla Jakarta kõrgeima maja otsast!), vabatahtlik loomakaitsja ja tehnikaülikoolis magistriastme üliõpilane, teenib tööpäeviti leiba kanalisatsioonisüsteemide insenerina. Ja puht juhuslikult omab ta ka reggebaari Jakarta kesklinnas. Vot selline mees siis.

Ja pean teda osaliselt vastutavaks ka selle eest, et reisiga 2 kilo juurde võtsin. Alumisel pildil üks paljudes kohaliku toidu nautimistest, kuhu Ryan mind viis. Seekord Lääne-Sumatra köök Padang, mis oma mitmekesisusega isu ainult ärgitab. Pildil pelgalt pooled roogadest: ülejäänud toodi lauda ja laoti teise korrusena alumiste taldrikute peale. Maksid lõpuks selle eest, mida sõid. Aga kuidas sa jätad midagi proovimata, mis sul nina all imeliselt lõhnab?

Advertisements

One Response

Subscribe to comments with RSS.

  1. Art said, on January 19, 2012 at 9:29 pm

    See Ryan on ikka täitsa tore vend


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: