Wicked Winterfrost

Little Glimpses of Japanese Bureaucracy

Posted in Japan by talikas on November 8, 2011

Peale ligi kahte kuud Jaapanis olemist on nüüd lõpuks bürokraatiaga sehkendamine lõppema hakkamas. Eks igas riigis näib see bürokraatiarägastik, mis läbida tuleb, esimese hooga võimatu, kuid lõpuks alati tehtav ning minu Rootsi-Venemaa-Prantsusmaa-Belgia kogemus on mulle ainult kannatust õpetanud. Jaapani puhul aga tahaksin teiega jagada kahte tähelepanekut. Ja fakt, et oma Jaapani pangakonto avamiseks ning vajalike “allkirjade” andmiseks pidin laskma valmis treida kaunite jaapanipäraste initsiaalidega tinditempli, pole kumbki neist.

Esiteks, kõige närvesöövam tegevus Jaapanis üldse: endale mobiilioperaatori ning sobiva paketi valimine. Nimelt ei eksisteeri siin võimalust, et ostad suvalise sim-kaardi ja pistad selle oma telefoni. Sest nii asjad lihtsalt ei käi! Selle asemel tuleb soetada lausa uus telefon ja teha mingi eriti tobedate röövellike tingimustega leping. Mina tegin näiteks Softbank-i kahe-aastase lepingu, millest kasutada saan vaid aasta ning siis pean lepingust väljumiseks maksma umbes 100 eurot. Teine võimalus on endale telefon rentida, kuid selle jooksvad kulud tuleksid palju kallimad. Nii või teisiti on telefoni soetamine alati seotud hunniku paberimajandusega (nt vajalik kohaliku elamisloa/alien registration-i olemasolu) ning peenelt põimitud ohtrate tingimustega. Ja et üldse millestki mobiilioperaatori poekeses aru saada, peab sinna minema kohaliku sõbraga, sest inglise keelt siin keegi ei räägi. Alternatiivina on Tokyos õnneks olemas ka sellised Softbank-i mobiilipoed (üleval pildil), kus tegutseb virtuaalne tõlk. See tähendab siis, et skaibi teel on võimlik inglise keeles rääkida kena tõlgineiuga, kes keeleoskamatu välismaalase ja püüdliku jaapanlasest teenindaja vestlust vahendab. Päris efektiivne, peaks mainima, ja mõõdukalt koomiline, sest enne iga lausejupi vahetamist pidime üksteist kolmekesi tänama ja vabandama ja siis uuesti tänama, ja peale iga infokillukese jagamist veelkord vabandama ja tänama.

Teine naljakas hetk oli siis, kui regionaalses immigratsioonibüroos omale maale sisenemiseks vajalikku luba (re-entry permit) taotlesin. Nimelt on tehnoloogiliselt üliarenenud Jaapanis vaja peale tunnipikkust järjekorras seismist ning paberite täitmist soovitava loa eest riigilõivu maksmiseks minna sama hoone esimesel korrusel asuvasse R-Kioski sarnasesse putkasse, kus muuhulgas müüakse ka sushit, marineeritud mädarõikajuurt, sukapükse ja piima, ning osta riigilõivu suuruse summa eest (minu puhul 60 eurot) kaks postmarki. Nende markidega tuleb siis tagasi teisele korrusele marssida ja uuesti oma järjekorda oodata.

Nautige Eestit :)

Advertisements

11 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. g e a said, on November 8, 2011 at 9:38 am

    Väga tuttav tuleb ette :D
    Muuseas docomo on odavam kui softbank (kuigi ma ise kasutasin ka seda, alguses lasin rumalusest pähe määrida, pärast sest see oli ifooniga seotud). Kui sa viimast osta ei taha (soovitan siiski, eriti kui tuleb uus mudel müügile, peaks vanemaid kampaania korras eesti mõistes üliodavalt saama), siis lase mõnel jaapanlasest sõbral endale ära seletada, kuidas selle kliendiks saada.
    Ja siis, ära lase end häirida bürokraatiavärgist! better get used to it :P
    Kallid!

    • talikas said, on November 13, 2011 at 1:49 am

      tänud :) jaa, ma ei lase häirida, ma võtan seda kui kultuurilist elamust ;)

  2. isa said, on November 8, 2011 at 12:03 pm

    naudin Eestit!

  3. katrin said, on November 8, 2011 at 12:56 pm

    Kuidas sa bürokraatia taseme alusel need riigid, kus pikemalt elanud, reastad? Ja palun 10 palli süsteemis hinne

    • talikas said, on November 13, 2011 at 1:47 am

      mmhhh ei oskagi reastada, sest kogemused on liiga lühikesed. aga võiks iseloomustada, et vene bürokraatia on kurjustav, prantsuse oma ülbe, jaapani oma viisakas, rootsi oma naeratav ja belgia oma aeglane.

      • isa said, on November 14, 2011 at 10:13 am

        :):)

  4. s11l said, on November 8, 2011 at 3:24 pm

    Selleks tulebki võõrsil käia ning end loksutada lasta, et mõista, et kodus on tegelikult hea. Edaspidi vaid muigad ja kehitad õlgu, kui kuuled koduste siunamist ning poliitikute/naabrite/võmmide etc kallal võtmist.

  5. kirp said, on November 8, 2011 at 5:52 pm

    Need on siiski maksumärgid, mitte postmargid.

    Aga ega tegelikult protseduur ei erinegi niiväga näiteks meil lennujaama lähedal tollilaos kogetust, kus oli vaja Amazon.jp-st tulnud lihtlabase raamatupaki kättesaamiseks nelja erineva kabineti/leti vahet käia ja järjekorras oodata, neist kaks otseselt tolli enda käsualas (paberid->eraldi maksmine->taas paberid). Meil muidugi saab selle elamuse vältimiseks teatava raha eest vahendusteenust osta, Jaapani osas ei oska öelda.

    • talikas said, on November 13, 2011 at 1:50 am

      maksumärgid, mis näevad välja nagu postmargid :) amazoniga pole veel kokku puutunud… pidavad väga mugav olema ja tasuta kohaletoomine!

  6. Kerly said, on January 20, 2012 at 4:51 am

    Hahaha, telefoni saamine on isegi veel hullem kui Kanadas, siin ei k2i see ka niisama lihtsalt, et ostad SIM-kaardi ja kl6psad telefoni, ikka leping ja telefoniostmine. Karm.
    Viimane l6ik elava kirjeldusega pani itsitama :)


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: