Wicked Winterfrost

Hiking in Nikko, Sleeping at Shrine Gates & Meeting a Scary Monk

Posted in Japan by talikas on October 24, 2011

Tokyo linnadzhungel on tore, aga veelgi toredam on magamiskott kaasa pakkida ja rongiga Tokyost välja sõita — sinna kus on mäed ja metsad ja järved ning kus sügise saabumisest annavad märku punaste-kollaste-oranzhide lehtedega puud. Meie sihtkohaks sai jaapanlaste üks armastatuimaid pühapaiku Nikko ning eesmärgiks lisaks ohtratele templitele ka Nantai mäe otsa ronida.

Kuna Tokyost lahkumine oli hiline ning odavaim võimalik rong aeglane, siis jõudsime Nikkosse alles hämaruses ning pidime leidma sobiva öömaja. Urmas soovis järjekindlalt hakata mäkke ronima juba öösel, nii et saaks magada ühes mitmest tee peal olevatest mägimajakestest (emergency hut – Jaapanis matkaradadel olevad väikesed majakesed, mis pole midagi muud kui neli seina ja katus, tihti muldpõrandaga). Et aga matkarada pühale mäele algas Futarasan templist ning tempel oli selleks ajaks juba suletud, pidime matkaraja leidmiseks hiilima läbi templi hoovi ning suures pimeduses vaid ühe taskulambi valguses kättpidi õiget teed otsima. See aga ei läinud väga ladusalt, sest tee sai õige varsti otsa ning leidsime endid peatselt nõutuna seismas kõrges märjas rohus ümbritsetuna suurtest puudest ja, mis seal salata, salapärastest häältest. Teate ju küll neid öise metsa hääli, väike kääks, krõps ja krabin ja juba on tunne, et kohe kohtume karudega või samuraidega või inimsööjatega. Urmas muidugi ei kartnud üldse.

Peale tuliseid läbirääkimisi otsustasime naasta templi väravasse, et veeta öö seal ning hommikul varakult ronima asuda. Magamiskotiga kivipõrandal magamine pole küll just parim viis veeta niigi juba rõske öö, kuid õnneks polnud me ainukesed hullukesed ning samal ajal pakkisid oma matkatavaari lahti ka viis noort jaapanlast. Argliku tutvumise tulemusena saime endale hõbedase alusmati ning kaks isesoojenevat kotikest, mida öösel külmudes saab nö “tööle panna”. Vahepeal käis taskulambiga  oma valdusi üle vaatamas ka üks hirmuäratav munk (või preester? või öövalvur?), kelle karmid jaapanikeelsed käsklused ning tõsine olek mul terveks ööseks kummitama jäid.

Öö oli rahutu ja kella viiene äratus mitte just kõige mõnusam, aga suhteliselt järsk mäkke ronimine ja aina kaunimaks minevad vaated peletasid une ruttu. Kui alustasime, oli igal pool udune ja pilves ja natuke hämar, aga kui peale 3-4 tundi puhkimist (ma teoreetiliselt poleks vist pidanud nii palju puhkima, sest Urmas kandis mu kotti!) lõpuks tippi jõudsime, oli ilm pilvitu, vaated hunnitud ning kaugusest paistis isegi tillukene Fujisan. Tõesti väga ilusad vaated ning kogu seda higistamist väärt.

Tipus oli matkajaid päris palju ja osadel kaasas isegi gaasipriimused, millega kuuma kohvi podistati. Jaapani matkajad on väga viisakad ja natuke naljakad ka, sest nad võtavad kõike väga tõsiselt. Mina matkasin tossudes ja suvalistes retuusides, neil kõigil aga viimase peal matkavarustus koos kõikvõimalike lisanditega – joogipudelihoidjad, karabiinid, kellukesed (!), matkakepid, spets riided… Ma isegi ei tea, kuidas neid asju nimetada kõiki. Meil oli Urmasega kahepeale ainult üks katkine vihmavari kaasas.

Ning seal mäe otsas kõõludes sain ka aru, et ega see minu viimaseks matkaks Jaapanis ei jää :)

Ja siis tulime tiburadapidi mäest alla ja suplesime Chuzenji järves (ohh, vaesed jaapanlased, kes pidi meie pärast piinlikust tundma, sest tegelikult on ju ammugi sügis ja vesi on külm…) ja tuuritasime imekaunites Nikko pühapaikades. Väga tore väljasõit oli :)

Advertisements

14 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. ainomall said, on October 24, 2011 at 2:13 pm

    v a i m u s t v koos huuumargiga

  2. talikas said, on October 24, 2011 at 2:22 pm

    peab poissarturit paluma, et ta sulle hüüumärgid ka selgeks õpetaks :))))

  3. kaija said, on October 24, 2011 at 3:47 pm

    pildid on lummavad nagu ikka!

    • talikas said, on October 24, 2011 at 10:53 pm

      aitäääh :) kusjuures pildid on tehtud väikese leicaga, mis kipub olema mõnusam kaaslane kui suur kobakas canon 450…

  4. Kristjan said, on October 24, 2011 at 6:33 pm

    kõige kadedam punkt

  5. isa said, on October 24, 2011 at 7:52 pm

    oh sa poiss! sulg jookseb ja aparaat klõpsub viis plussi peal

    • talikas said, on October 24, 2011 at 10:54 pm

      jaapani keele kodutöö tegemise asemel on alati motivatsiooni millelegi muule pühenduda. nagu keskkoolis…;)

  6. Mait Joorits said, on October 25, 2011 at 6:38 am

    Nii…ma ei tea mis ilm on jaanuari kuus Jaapanis, aga ma tahan ka kõik seda ja enamgi veeeel!!!

  7. monique said, on October 28, 2011 at 12:59 pm

    imelus :)

  8. artur said, on November 2, 2011 at 5:52 pm

    ei mulle meeldib

  9. […] nädalavahetusel sai taaskord Tokyo linnamelust põgenetud ning Nantai ja Kumotori mäetippude kõrval Tanzawa looduspargi järsakutel puhkida. Seekordne sihtmärk ei […]

  10. Kerly said, on January 20, 2012 at 4:38 am

    Mida loodust ikka. Lummav!

    Eh, eriti meeldis see: “Peale tuliseid läbirääkimisi otsustasime naasta templi väravasse, et veeta öö seal ning hommikul varakult ronima asuda.” Peale tuliseid :)

    Mida tegite vihmavarjuga?


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: