Wicked Winterfrost

The Lion May Show His Teeth But It Does Not Mean That He Is Smiling

Posted in Lebanon by talikas on October 27, 2009

linn_beirut

Millegipärast ma natuke kartsin Beirutisse minna. Meediakajastused poliitikategelaste atendaatidest, 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni sõjast ja Hezbollah piirkondade pommitamisest ning reisifoorumi postitused, kus kirjeldati linnas patseerivaid relvastatud sõdureid ja tänavanurkadel laiutavaid tanke, tegid natuke kõhedaks küll. Lisaks kujutasin ette, kuidas õbluke Euroopa tüdruk peab tänaval liikumiseks põlevate silmadega Araabia meestest summast läbi murdma… Aga tegelikult polnud üldse nii hull, sest:

1)      Sõda on läbi ja Beirut teeb kõik selleks, et linna üles ehitada, pommiauke lappida ja turistidele jälle meelepäraselt turvaline olla;

2)      Tangid ja sõdurid on, padrunivööd ja meetrite kaupa okastraati ka, aga laigulised härrased on rahulike nägudega ning püssidega ei vehi;

3)      Beirut kannab õigusega Lähis-Ida Pariisi nime ning on oma pulbitsevat ööelu, head kliima (võid samal ajal mägedes suusatada ja rannas peesitada) ja rikkaliku ajaloo tõttu (esimest korda mainitud 14. sajand BC, kuulsad Liibanoni seedrid kirjas nii Piiblis kui ka foiniiklaste lemmikud) kogu Lähis-Ida piirkonna eelistatuim puhkepaik;

4)      Linn on ilus, kesklinn prantsusepäraselt klanitud, Gucci käsikäes D&G-ga, kõrvaltänavatel romantilised liivakivist rõdutatud majakesed lillepottidesse uppumas ja äärelinnas kandilised kortermajad palmidega segi;

5)      Linnas sai täitsa rahulikult liikuda, kui pidev pilkudega saatmine, tervitussõnade pobisemine ja tuututamine tavapäraseks arvata.

Liibanonlased on tohutult sõbralikud ja külalislahked – mind veeti ühest restoranist teise ja tuuritati tundide kaupa vaatamisväärsuste vahel. Suutsin araabia kultuuri ja keele ja rahva kohta pärides vaid ühe suure fopaa teha. “Jumala eest, Maria, me ei ole araablased! Me oleme liibanonlased!!!” – kohalikud teevad väga suure vahe enda ja araablaste vahel, justkui rõhutades, et araablased võivad olla stereotüüpilised pealetükkivad rahaga lehvitavad radikaalid, aga nemad on teistsugused – kristlased, euroopalikud, rahumeelsed, intelligentsed. Võõral on väga raske pelgalt keele ja välimuse järgi otsustada, kes mis rahvusest või religioonist on, seega tuleb keelekasutuses diplomaatiline olla.  (Eriti tundlik on  religiooni teema, mis riigis palju vastasseisu on tekitanud. Kokku on Liibanonis 19 usku, kuid põhilised pinged on kristlaste ja moslemite vahel, kes vaatamata oma ajaloolistele probleemidele üritavad hetkel siiski habrast poliitilist tasakaalu hoida).

Väga huvitav on liibanonlastega arutada nende kodumaa poliitikat ja tulevikku. Riik, kus 20 miljonit elanikku elavad väljaspool (vaid 4 miljonit Liibanonis), on läbi aegade olnud poliitiliselt väga keerulises seisus. Liibanoni ainulaadne kultuuriline ja usuline segu on ühteaegu nii õnnistus kui needus ning kohalikud inimesed ühest küljest jumaldavad oma riiki, kuid samas, arvestades jätkuvat poliitilist ebastabiilsust, elaksid hea meelega rahulikumas piirkonnas. Mõned usuvad, et nende riik ei saa kunagi olema täiesti rahulik ja turvaline. Aga  selline tõdemus nende rõõmsameelsust eriti ei häiri.

kakss6pra_beirut

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: