Wicked Winterfrost

Beer Beer Beer And Even More?

Posted in Belgium by talikas on October 15, 2008

Minu väike vaikus (millele Holmps nii armsalt tähelepanu juhtis) tähendas ainult seda, et olgu Brüssel, mis ta on, hall ja vihmane ja ametnikke täis, aga igav siin juba ei hakka. Tuleb lihtsalt õigetesse kohtadesse minna, kohalikel sabast kinni haarata ja silmad lahti ringi käia.

On tõsi, et peale kella viit on kesklinn inimtühi ja läbi vihmasabina kostab vaid üksikute turistide itsitamist ja fotoklõpsatusi. Ametnikud on koju läinud. Pillid on kotti pandud. Kontorites tuled kustutatud. No aga astu palun paar tänavavahet edasi ja sulle vaatavad vastu inimestest pungil baarid, jutuvadinas välisterrassid ja pikad järjekorrad linna parima friikartuliputka taga (Place Jourdin). Ja seda juba esmaspäeval. Ilmad on siin veel suhteliselt soojad, nii et saab vatijopeta õues istuda, Belgia rahvustoitu (friikartulid siis) matsutada ja kõiki kümneid ja kümneid kohalikke humalajooke mekkida.

Siin joovad kõik õlut. Noor või vana, pärlite või portfelliga. Kui sulle õlu ei maitse, siis kurb küll, aga hakkab maitsma. Mida soovid, hele, tume, valge, kirsi, maasika… Ja te mõtlesite et Eesti Karuõlu (või Diesel?) on karm? Tulge aga mulle külla ja võite end kostitada 12-promillise kohaliku Mungaõllega. Kohutav.

Mulle, olgu õeldud, õlu ei maitse. Aga küsige viie kuu pärast uuesti.

Advertisements

Vanapagana Europada

Posted in Belgium by talikas on October 10, 2008

Nädalaga olen end DG INFSO-sse (Directoral General of Information Society and Media) mugavalt sisse seadnud ning umbes 600 Komisjoni praktikandiga oma õlule võtnud vastutusrikka ülesande… Mmm… Mis see nüüd oligi….? Vastutusrikast ülesannet ei oska ma kahjuks veel defineerida, kuid see ei vähenda kuidagimoodi meie, praktikantide, tähtsust ;)

Komisjoni jaoks oleme me mugavad abikäed, odav tööjõud, (loodetavasti) uute ideede generaatorid ning praktika lõppedes kasulik reklaam Euroopa institutsioonidele. Stagiairede jaoks on praktikale tulemise põhjus(t)eks üks või mitu varianti järgnevast loetelust:

a) Olen 23. Kool sai läbi ja ma ei oska (ei taha) oma eluga midagi peale hakata! Appi!
b) Olen 27. Mu töö on igav, tahaks midagi muud, aga mida?
c) Olen 40. Vajan valgust tunneli lõpus.
c) Olen 23-40. Tahaks end kuidagi Brüsselisse surada, networkida ja tööd leida.
d) Olen 23-40. Erasmusest jäi väheks või seda ei saanudki. Nõuan suhtuvat mõistmist, paindlikku tööaega, regulaarset sissetulekut ja pidu iga päev!

Sellised me siis oleme. 50st erinevast rahvusest, erinevate ootuste, lootuste, ambitsioonidega. Kes rasta, kes kiilakas, kes patsidega. Võimalusi midagi korraldada või õppida, koolitustel käia ja inimestega tutvuda on tohutult. Aega on 5 kuud. Avakõnes öeldi, et kui töökohta ei leia, siis mehele ikka saab.

These Will Be Splendid 5 Months in Brussels

Posted in Belgium by talikas on October 8, 2008

Ma ei taha teile täna rääkida sellest, et Brüsseli inimesed on ameeriklastega võrreldes tohutult kurjade nägudega, või sellest, et ilm on siin kõige koledam üldse, ega sellest, kui kehv on kontsadega munakivitänavatel kiirustada, lõppematutes järjekordades seista, või sellest, et mul on väga tore korterinaaber, vaid hoopis taolisest imeloomast nagu “networking”.

Noh, see on see asi, mille jaoks kõiki neid loetlematuid vastuvõttusid siin Brüsselis korraldatakse. Et saaks minna, valge veini klaas näpu otsas, ja muudkui suhelda. Aga mitte normaalselt suhelda, oh ei, siin on omad normid. Kõigepealt, peab olema äärmiselt originaalne ja välja mõtlema umbes kaks pick-up line’i (nt “what DG are you in? what horrible weather again…”) ja siis neid kordamööda loopides mööda inimesi tuiskama. Ja siis, muidugi, tuleb teine reegel. Ühe inimesega, kui ta just pole sulle kuidagi kasulik (või sõber?!), võib veeta 59 sekundit ja mitte kauem. See on reegel! Ja reeglid on täitmiseks. Tegelikult, kui hakata mõtlema, siis ju mõistlik ka, sest kui iga inimese peale kulutada keskmiselt 59 sekundit, siis saab 300 inimest ju lausa.. 5 tunniga läbi käidud! Super.

Aga siit tekib tähelepanelikul lugejal kohe küsimus: kui sa sellist suhtlemisviisi nii väga ironiseerid, miks sa siis käid nendel vastuvõttudel? Nojaa, touché. Esiteks ma muidugi loodan ikka siin lõppude lõpuks kellegagi tuttavaks ka saada, mis siis, et absoluutselt kedagi tundmata on algus raske ja julgus jätab kõige kriitilisemal hetkel maha.

Ja teiseks, kas pole ilmne? Tasuta toit ja shampanja. Mmm, lõhevõileivad, kitsejuustushufleekoogikesed, maeiteamitmejuustukakukesed, singivõidevanikud, oliivikreemivaagnad… Aga ühte ma ütlen. Kui arvate, et peale kolme klaasi shampanjat on julgust rohkem, et härrade-prouadega suhtlema hakata, siis eksite rängalt. Selleks hetkeks käib pea kergelt ringi ja süda mustast kalamarjast paha. Ja siis tuleb koju minna, pea norus, ja mõelda, et pole midagi… homme tuleb uus vastuvõtt.

Statue Of Liberty Of Puerto Rico

Posted in USA by talikas on October 4, 2008

Ood Angel Ramosele

Posted in USA by talikas on October 4, 2008

Crazy Nightlife in San Juan

Posted in USA by talikas on October 4, 2008

peo algus, tõsised mehed ja palju õlut

miami suvalise poe alkoolivalikus

salsa luuleõhtul

vasak: "i believe that plants and trees have souls" marko: "this is too much for me"

raske hommik ja liiga palav

Cocina Criolla

Posted in USA by talikas on October 2, 2008

Toit. Jaa. Minu suur kirg. Puerto Rico kohalik toit (cocina criolla) põhineb suurelt praetud asjadel (liha ja banaani meenutav plantaine) ning riisil, kuid nt Luiquillo kioskite juures pakutakse imevärskeid austreid ja merekarpe ning minu kindlaks lemmikuks sai vedelat paellat meenutav asopao. Proovisime kõiki erinevaid empanadillasid (pirukad erinevate täidistega), lihavardaid, krabiliha… Ja muidugi puuviljad ja maailma parim avokaado.

Finally Puerto Rico

Posted in USA by talikas on October 2, 2008

Ahh, et orkaanide kõrghooaeg? Troopilised tormid ja evakueerimised ja lendavad lehmad? Mnjaa, käsi oli siin mängus kas Taaral või fortuunal, aga meil paistis Puerto Ricol kogu aeg päike. Isegi kui vihma tibutas, lagistas päike ikka lagipähe nagu ulakas plikatirts, ja nii olimegi, vastavalt päikesepruun ja krabipunane, suurt kuumauimast õnne täis.

Puertoricolased teevad kõik võimaliku, et turiste ligi meelitada: San Juanis on imekaunid rannad, hurmav vanalinn ja suured aina kasvavad kaubanduskeskused. Aga samal ajal on paljud linnajaod tugevalt räämas, vaesed ja suhteliselt kuritegelikud (Baltimore’le jäävad kuritegevuses siiski tugevalt alla). Seetõttu võtavadki turiste lennujaamas vastu kohalikud turismitöötajad ja suruvad pihku paberi kindla taksomääraga (et kallis külaline kohe petta ei saaks), ekstra turvakontroll jälgib, et kohvrit esimese asjana lennujaamast pihta ei pandaks ja õnnelike nägudega puhkajad suunatakse pidevalt patrullitavasse turvalisse ja klanitud rannaäärsesse hotellirajooni. Kaardi peal näidatakse ära: siin on ohutu, aga sinna ära mitte mingil juhul mine. Kui reegleid jälgid, on kõik korras.

Kuritegevus on probleemiks kahes suuremas linnas San Juan ja Ponce. Seevastu maapiirkondades ei tundnud ma end kordagi kõhedalt. Puertoriikolased on naeratavatest ameeriklastest märksa tõsisemad, kuid tohutult sõbralikud ja abivalmid. Kasvõi kehakeeles seletatakse ära, kuhu, kes ja miks. Ja korratakse üle. Ja siis korratakse veel igaks juhuks üle. Ning kui mõistetakse, kus Eesti asub, pole ahhetamisel piire.

Puerto Rico suurimad vaatamisväärsused asuvadki linnast väljas. USA ainuke troopiline vihmamets El Yunque mähib matkajad oma niiskesse rohelusse ja lubab koskede all jahedust leida, pimedas sädelevate mikroorganismidega üle külvatud laguunid Fajardos ja Vieques saarel ajavad eestlase elevusest kilkama ning lopsakate metsadega kaetud mägedes looklevad ahtakesed teed (nt Ruta Panoramica) panevad ka kogenud autojuhil adrenaliini särisema. Ja muidugi rannad ja kõik sellega seonduv: helehelehelesinine vesi, päike, palmisalud, imepeen liiv, ookeanilained, veesport, snorgeldamine, korallid, troopilised kalad, öised kajakisõidud langevate tähtede all… Igale maitsele midagi.

Mõndade arvates maailma ilusaim rand ja nii turistide kui kohalike vaieldamatu lemmik Playa Flamingo asub pisikesel Culebra saarel. Kahedollarilisele praamipiletile, mis suvitajaid kaks tundi Kariibimerel loksutab, on alternatiiviks 15-minutiline (30$) moosiriiul-lennukisõit, kust avanevad vaated igati hinda väärt on. Playa Flamingo ise on oma palmide, sinisillerdava vee ja otsatult rahulolevate turistidega nii postkaart-perfektne, et seal võib lausa igav hakata. Siis võib läbi võsa ja muda täiesti inimtühja Carlos Rosario randa putkata, kus korallid ja värvilised kalad ja soolane vesi kunagi otsa ei saa.

Puerto Rico on põnev ka oma veidra segase poliitilise positsiooni tõttu. Ametlikult on Puerto Rico USA territoorium ning riigipea on USA president. Kuigi Puerto Ricol on oma kolmeharuline riigisüsteem ning vaba voli siseasjade üle otsustada, tuleb saarerahval enamikel teemadel siiski USA tahtele alluda. Kuna sohvasurfasime kaks ööd kohaliku insenäri järil, siis saime tipp-topp ülevaate kohalikest saabuvatest valimistest ning konkureerivatest erakondadest. Peatsetel valimistel katsuvad rinda 4 peamist erakonda ning põhiargumentideks on loomulikult suhted USAga: kes tahab suhteid säilitada, kes iseseisvust, kes osariigi staatust, kes neutraalsust. Tugevas enamuses pole ükski erakondadest.

USA-le meeldib Puerto Rico enamasti strateegilise asukoha tõttu: USA sõjaväebaasid saarel saavad silma peal hoida nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikas. Seetõttu roostetavad kaunis Playa Flamingo rannas tangid ning taamal maanduvad sõjaväelennukid. Kuigi USA on mitmeid sõjaväeosi kinni pannud, jäävad kaks suuremat neist siiani (USA sõnul) “puertoriikolaste soovil avatuks, kes ei taha oma töökohti kaotada”.

Hägused lood on ka maksundusega: osa maksusid makstakse USAle (kuigi elanikkond väidab raudselt, et nemad USAle sentigi ei maksa), osa kohalikule valitsusele. Meie sealviibimisele olid eelnenud suured tormid saare kaguosas, ja riigis välja kuulutatud hädaolukord, mis omakorda mingid maksud ajutiselt tühistas. Kaootiliselt muutub ka näiteks ühistranspordi hind, mis sel aastal soovijaid täiesti tasuta ilma mingile ajagraafikule allumata San Juanis ringi kärutab.