Wicked Winterfrost

Lofoten Islands

Posted in Norway by talikas on May 20, 2008

Jaa, mis seal salata, nagu keskmisele eestlasele kohane, panevad ka mul kõrged mäed põlve värisema ja silmad vilama. Muudkui vahiks teisi päevad läbi. Tühja need kirikud, kaljujoonised ja haruldased linnud… Mäed! Andke mulle mägesid!

Aga mõistagi pole Lofootide võlu ainult mägedes. Ülikaunis kevadine loodus, otsekui pildiraamatust välja lõigatud idüllilised kalurikülad ja Norra rahvuspüha puhul rahvarõivaisse riietatud uskumatult sõbralikud inimesed. Ja kõike seda võimendab veel täiesti segadusttekitav 24/7 valge polaarpäev. Polaarpäev on üks väga kentsakas asi: mõistusega saan täiesti aru, miks kogu aeg valge on, aga keha ei mõista teps. Nii siis oligi, et polaarvalguses veedetud päevad möödusid peamiselt unetundideta. Esiteks oli nii palju teha ja vaadata, teiseks lihtsalt und ei tulnud, või kui korraks tuligi, siis paari tunni pärast olin jälle õhinal ärkvel ja tahtsin edasi toimetada. Väga väsitav aga ka väga põnev : )

Tegelikult on asi täiesti tõsine, sest Lofoodid röövisid mu südame. Ma pole kunagi oma elus midagi nii kaunist veel näinud. Ja kui kohaliku filmikooliõpilased mind oma suveprojekti mägironimisfilmi kaamerameheks kutsusid ja üks uskumatult siniste silmadega poiss midagi suvi läbi kestvast tasuta mugavustega telklaagrist (ja varsti algavatest filmi-, kunsti-, muusikafestivalidest) rääkis, käis mul tõesti korraks peast läbi mõte, et miks mitte. Magistritööd võib ju ka ometi põhjapool polaarjoont kirjutada?

Advertisements