Wicked Winterfrost

Vaikus Eetris

Posted in Estonia by talikas on June 19, 2006

Läbi jalgpallihulluses vibreeriva Berliini jõudsin hirmväsinuna lõpuks tagasi Eestisse. Kõik on tuttav ja hea, must leib ja värske kartul maitseb paremini kui kunagi varem. Siiski on natuke nagu selline tunne, et ei oska endaga midagi peale hakata, et kuhu minna ja mida teha, kellega ja üldse miks.

Seoses minu aastase kohvri otsas elamise lõppemisega läheb puhkusele ka käesolev blogi. Selle ajaveebi funktsiooniks oli sugulased-tuttavad oma eluga kursis hoida, nüüd tagasi kodus olles pole selleks nagu enam vajadust, tulge saame parem kokku ja jutustame niisama. Küllap täiendan blogi edaspidi tulevaste põnevate reisikirjelduste näol, aga hetkel on reisimisega ka paus, tahaks lihtsalt Eestimaa vaikuses naudelda ja kallite sõpradega lollitada.

Soovin kõigile sumedaid suveöid ja seda, et te Eesti suve maksimaalselt hindaksite, sest sellest paremat pole kuskil mujal

Adjöö, Pariis

Posted in France: Paris by talikas on June 15, 2006

sacre coeuri taustal artur

Jätame Pariisiga hüvasti. Pidasime Seine kaldal hiigelpikniku, kus kohal vist tõesti kõik, kellega semestri jooksul tutvutud. Külla saabus ka säravate silmadega Hendrik, kes ruumipuudusel rõdul magas, ja meid kõiki oma Pariisi-vaimustusega nakatas. Artur ja Hendrik on nüüd juba Pariisist lahkunud, alles on väike palav tuba, palju träni ja ilmselgelt liiga pisike kohver.

Kuumarabanduses

Posted in France: Paris by talikas on June 12, 2006

selline poiss siis

Pariisis on praegu nii palav, et tahakski kogu aeg kuskil veekogus sulistada (nagu tundmatu noormees pildil). 30-kraadine lauspäike on ka mu venna ära ehmatanud, kes mul külas ja esimest korda Pariisis on, ja nüüd keeldub ta päeva ajal tänavatel liikumast ja vastab kõikidele küsimustele “normaalne” või “okei”.

Kõikidele Prantsusmaa erasmuslastele aga soovitus: laske dekanaadis oma üliõpilaspiletile virutada kunstiosakonna tempel ja otse ka kui võluväel on enamus muuseume (nt ka 20-eurone Versailles) tasuta!

My Kinda Town

Posted in France: Paris by talikas on June 8, 2006

koeraga

Montpellier on suurepärane linn täis noori, muusikat, päikesepaistet ja peomeeleolu. Esimese asjana kihutasime muidugi kohe randa, aga kuna finantsvõimalused on muutunud olematuks, siis käisime rannas mitte bussiga vaid… häälega! Kenad noored tüdrukud võeti kohe auto peale ja peale toredate autojuhtide kohtusime veel ka ühe suure märja koeraga, kelle lõhn mul vist siiamaani küljes. Käisin veel vanalinna risti-põiki läbi, iga nurga peal uus muusik, nägime loomaaias end blondiks päevitanud pruunkaru ja nautisime elu. Täitsa vabalt oleks võinud Erasmuse linnaks hoopis Montpellier’i võtta :)

Amaretto ja Suvi

Posted in France by talikas on June 6, 2006

väike sadamalinn

Olles end edukalt Nimes‘i hullult suvefestivalilt (Feria de Nimes) läbi surunud (härjavõitlus jäigi nägemata) maandusime kahe mäe vahel pisikesse elektri ja sooja veeta majakesse, kus külalisi peale meie nii Belgiast, Slovakkiast kui Eestist. Käisime jões ujumas, päevitasime, külastasime ümberkaudseid külakesi ja pühapäevast kirbuturgu, mugisime kirsse ja maasikakooki…

Peale paaripäevast aktiivset puhkust vurasime kogu kambaga taas Vahemere äärde, kus peale suuruselt kõrbe meenutavat hiigelrannas päevitamist maitsesime kohalikku kala-kokakunsti ja keskööl kogu ülejäänud seltskonnast lahkununua leidsin end juba Montpellier‘ist kitarrimängu kuulamas. Uinusin rampväsinuna kuskil vanalinna korteris, akna taga löömas kirikukellad, kõrval shokolaadipruun nohisev Terje.

hobusekaravan rannas

Bouillabasse

Posted in France by talikas on June 4, 2006

vana sadam

Õhtul rongijaamast vanasse sadamasse jalutades jättis Marseille eemaletõukava mulje. Igal pool olid meid pilkudega saatvad põlevate silmadega araablased, linn ise prügi täis, õhk raske ja tolmune. Hotelli kõrvaltänavas ustel jõlkuvad napis riietuses daamid, kes pimedatel tänavatel uitavaid mehi oma volüümikasse rüppe meelitada üritasid, ei teinud esmatutvust selle Prantsusmaa kõige kriminogeensema linnaga ka just meeldivamaks… Kuigi oli reede õhtu, paistis sadama ümbrus tühi ja kõle.

Aga hommikul… Hommikul säras päike! Ja juukseid sasis värske (kalalõhnaline) meretuul. Kesklinna kitsukesed tänavad olid inimestest pungil, turgudel käis äge kauplemine, meremehed värvisid sadamas oma paate ja ümisesid laulukest, vanalinna käänulised lagunenud tänavad olid väga võluvad ja marsseilik räämas ehtsus sümpatiseeris tunduvalt enam kui poleeritud Nizza. Majanurkadesse nikerdatud Jumalaema kujud, akendel kuivav pesu, helesinised aknaluugid, nurga-taga-liivarand, vana kindlus, kirikud ja sõbralike kohalike imelik aktsent tekitas tõelise Vahemere tunde… ja päris kahju oli õhtul taas ragisevale rongile istuda.

Lõpuks Päike

Posted in France by talikas on June 2, 2006

mmmm vahemeri

Nizzas on palmid! Ja mitte ainult palmid, vaid ka helesinine Vahemeri, tulikuumavad kivirannad ja Pariisist erinevalt sinine pilvitu taevas. Pikemaks peatumiseks on Nizza igavavõitu, turistidest pungil tänavad ja kiviranna saab hõlpsasti mõne mahedama ja rahulikuma liivaparadiisi vastu vahetada, aga Pariisi hallusest tulnule on Nizza täpselt see mida vaja. Kaasaegse kunsti muuseum on erinevalt Pompidou’st peaaegu inimtühi, täitsa meeldiv on luksuslikus vaikuses sinetava Yves Kleini ja Warholi vahel jalutada; Matisse’i muuseumi ei leidnudki kõrgete küngaste vahelt üles, aga vaade rannale ja linnale oli igati kaunis. Parasjagu oli rannas ka Itaalia toidu laat, nii et täitsime osavalt oma kõhtu erinevaid delikatesse degusteerides ning tänu Hendi itaalia keele oskusele peilisime ka välja pisikese pudeli Asti oi-kui-head vahuveini. Esimesed korralikud päevitustriibud ja õnnelik reisimistuhin.