Wicked Winterfrost

Tasub Kuulata

Posted in France: Paris by talikas on April 28, 2006

prillilt peegeldumas Louvre

Tema on Emil. Eluaegse pariislasena lubab see vanahärra, et kui kord ollakse maitsnud Pariisi elu, korralikult mekkinud!, siis hakkab see kui salakaval viirus külge ja enam Pariisita ei saa. Baguette, juust, cafe noir, jalutuskäigud suurtel ja väikestel tänavatel, klaas punast veini hea toidu kõvale… Kord saanud, tahad veel ja veel. Emil räägib, et elu tuleb otsast lõpuni nautida (“Mitte nagu need sakslased!”), sest ei või iial teada, millal immigradid Prantsusmaa lõplikult üle võtavad… Ta teeb 15 tundi nädalas prantsuse keele õpetajana tööd, muul ajal võõrustab sõpru, käib jalutamas, õhtuti räägib oma välismaa tuttavatega skype‘s juttu, reisib. Ja noh, mõnikord, neljapäeviti, teeb noortele Eesti tüdrukutele Louvre’s asjatundlikku ekskursiooni (“Te hermafrodiiti juba olete näinud!?”).

Ja Sina, ainult kuula.

Kätte Jõudnud Suvi

Posted in France: Paris by talikas on April 25, 2006

Tõesõna, selle streigi oleks ju võinud planeerida teisele ajale, et nüüd, kus Pariisis suvised päevitamis-ilmad, ei peaks kuum-umbsetes klassiruumides istuma (“Einoh, siin klassis võib olla kuni 30 kraadi. Riietuge vastavalt ja võtke alati veepudel kaasa”, soovitab kunstiajaloo õpetaja).

Kaks kuud ilma koolita aga annab end valusalt tunda, sest entusiastlikud õppejõud eeldavad, et streigi ajal valmisid kõigil usinasti esseed ja referaadid (“Tähtaeg siis järgmisel nädalal, eks!”) ning avaldavad naiivselt lootust, et kogu semestri materjali (alates veebruarist!) võiks nelja tunniga läbi võtta. Nii oligi tänane 9-tunnine (!) koolipäev küllaltki veenev näide sellest, kuidas ma veedan oma Pariisi järgmised (ja viimased) poolteist kuud.

Three Estonians In A Boat (to Say Nothing of Dick)

Posted in UK by talikas on April 19, 2006

6nnelikud meremehed Reimo ja Maria

Milline õnn on suurest linnast välja saada ja kuskil väiksemas rahulikumas kohas natuke hinge tõmmata. Cambrigde oma nukumajakeste, üliõpilasliku atmosfääri ning piiritu külalislahkusega sobib daytripiks suurepäraselt. Meie käsitlematu aktsendiga Newcastle’st pärit sõber Richard (Dick) näitas meile linna, ülikooli, pubi (kus õlleklaasi taga mõeldi välja DNA) ja viis meid Cam’i jõele puntima. Puntimine on vahva traditsiooniline paadisõit, kus mingi pika toikaga tuleb kanuud meenutavat paati õiges suunas liikumas hoida. Päeva jooksul selgus, et eestlased on hullumeelsed, Reimo oskab hunnitult üle väravate ronida ja Kristi on väga innukas sõudja. Väga tore päev oli.

Sambuca

Posted in UK by talikas on April 17, 2006

keskp2evane pidutseja

Ärge muretsege, ka esmaspäeval kell kolm päeval leiab kirevast Londonist koha, kus pidutseda. Vaatamata suvisele päikesepaistelisele ilmale kogunevad zombilikud Ida-Londoni pidutsejad endises tehasehoones asuvasse Tea Bar’i, et seal läppunud-õlle-higi-suitsuses klubiruumis mütsuva tehnomuusika rütmis aeglaselt õõtsuda. Akendel on mustad kardinad ees, nii et mitte mingil juhul valgust sisse ei pääseks, ning üllataval kombel tuleb pidutsejaid muudkui juurde. Kell kolm päeval!

Vaatamata tugevale õhupuudusele on vaatepilt siiski igati meelelahutuslik, sest pidulisi on igast äärmusest ja igale maitsele, punk-homod tantsivad väga hästi ning kanges joobes ringi kõikuvad transvestiidid näevad tõsist vaeva, et oma kõrgetel kontsadel püsti jääda.

Kui ma peale õhtust teatrit, mis Arthur Millerit muidugi üle ei löönud, Tea Bar’i tagasi jõudsin, oli inimesi veel rohkem, õhku veel vähem ja transvestiidid olid juba tuttu läinud, aga pidu kestis ka ilma nendeta mürisedes kella viieni hommikul.

Leidsin Lõpuks Londoni

Posted in UK by talikas on April 16, 2006

puhkepaus

Brick Lane Market on Londoni boheemide ja kunstiinimeste eelistatuim kogunemispaik, kus kirevalt kirbuturult leiab kõike alates kasutatud rattakummidest kuni Diesel’i teksadeni ning möll, maitseelamused, vaba õhkkond ja muusika, mis seal pühapäeviti keerisena hoogu kogub, annab tegevust kogu päevaks. Luristasime austreid, mugisime beigel’eid ja õunastruudlit, nautlesime, sobrasime noorte moegurude loomingus ning eduka turupäeva (ja idaeuroopaliku säästlikuse) tõestuseks ostsime 1 poundi (22.4 EEK) eest seitse kilo banaane. Kordamööda tassisime.

Niisiis, Mida Teile Hommikusöögiks?

Posted in UK by talikas on April 16, 2006

cuisine a la Rosie

Peale inglastele sibulakoortega munadevärvimise õpetamist (siin ei ole poodides valgeid mune!), Portabello marketil second-hand shoppamist, lõputut india curry‘t, National Gallery vallutamist, Inglise pubikultuuri avastamist ning värskeid maasikaid on meie seljakotid shokolaadimune täis (Easter!) ja kolisime Shura punasest telliskivimajast Rosie pruunikaspunasesse telliskivimajja. Otsekui kinnituseks, et Londonist on peaaegu võimatu leida tõupuhast inglise perekonda, elame nüüd Hispaania-Leedu päritolu Rosie kolikambrit meenutavas kodus, kus toiduks sojapiim, tofu, pähklid, linnutoit… Ja üldse kõik ultratervislik, mida igal hommikul joogaseansse pidavad budistlikud vanemad oma jahmunud majakülalistele pakuvad.

Gay Or Go Away

Posted in UK by talikas on April 14, 2006

tavalised hullud londoni inimesed tube's

Geiklubi Heaven, mis tituleerib end maailma kuulsaimaks, ei erinenud meie oma Angelist (peale suuruse) eriti mitte millegi poolest. Samad hullud inimesed, sama liberaalne õhkkond. Ainult hinnad london-mõrvarlikud (ära mine üldse klubisse või leia kohe keegi ohver, kes jooke välja teeks) ja külastajad iseteadlikumad (nt. soovitasid paksud neegrinaised Kristil lahkuda, sest ta nägevat liiga hetero välja).

Mis Londoni juures üllatab, on väga tugev tähelepanu pööramine turvalisusele (kas siis pöördvõrdeliselt suur kuritegevus?). Klubis näiteks ei lubatud külastajatel kanda nokamütse, sest nii ei pidavat nende nägu näha olema, igal pool on suured plakatid õpetustega, kuidas mitte lehvitada mobiiliga klubis, tänaval või tube‘s, sest nii jääb see kellelegi silma ja see varastatakse ära, või dramaatilised hoiatused, et kui kasutad illegaalset taksot, siis Sind vägistatakse ära.

Tartu tundub selle kõrval paradiisina.

Kuidas Vaesed Üliõpilased West Endis Teatris Käivad

Posted in UK by talikas on April 11, 2006

teatri lagi

(Eile ühes West Endi teatris)
“Tere, kas teil üliõpilastele soodustusi on?”
“Jah, õpilased saavad £10 eest pileti ülemise rõdu tagareas, aga ma hoiatan, sealt ei näe kogu lava”
“Ahah. Aga kui tahaks ikka etendust ka näha? Palju siis pilet maksaks?”
£30-£40 olenevalt kohast”
“Aitäh”
Grrrrrrr, kallis…

(Teises West Endi teatris)
“Tere, kui tund aega enne etendust tulla piletit ostma, kas üliõpilased saaksid mingit soodustust?”
“Jah, sooduspiletid on £15, aga ainult teatud kohtadele rõdul ja…”
(mees järjekorrast meie tagant):“Kas tahate tänaseks piletit?”
“Jah, mõtlesime küll…”
“Mul on just siin 2 piletit üle. Väga head kohad”
(kahtlustaval häälel): “Mmm… Mis hinnaga?”
“Tasuta”

Ja nii me siis istusimegi West Endis, arvatavasti kogu teatri parimatel kohtadel (stalls, 5. rida keskel) ja vaatasime Royal Shakespeare Company etendust “Crucible”, mis on minu jaoks kahtlemata selle aasta parim teatrielamus.

Suurepärased näitlejad (Iain Glen peaosas), mõjuv sümbolistlik lavakujundus ja kogu etendus oli emotsionaalselt väga võimas. Selline etendus, mis jääb veel pikaks ajaks kummitama. Uuh, tahan veel teatrisse!

Bend It Like Bekham

Posted in UK by talikas on April 10, 2006

curry on inglise rahvustoit

London on üks suur melting pot, kus valimatult segunenud sisse rännanud rahvused ja nende järglased moodustavad uue värvilise londonlaste generatsiooni, kus valge nahavärv on sama haruldane kui sinised silmad. See uus generatsioon kannab endas küll nii ema kui isa erinevat keelt ja kultuuri, kuid tunneb end ise täieliku inglasena.

Perekonnas, kus ma elan, on väga põnev sellist kultuuride clash’i jälgida: iirlasest ema Aileen valmistab oma teismeliste laste sünnipäevaks India curry’t, tanduuri kana ja muid oma Bangladeshist pärit mehe Mammut’i lemmikroogi, värvilistes sarides väärikad bangladeshi naised sebivad köögis ringi ja söövad kogu oma toitu (traditsioonilistelt) näppudega, taustaks mängib iiri rahvamuusika. Lapsed, kelle nahavärv ulatub shokolaadist iiriseni, on aga nagu tavalised inglise noored, klõbistavad videomängudega ja räägivad jalgpallist; nad kasvavad üles austades mõlemat kultuuri, ise olemata kumbki neist ja samas mõlemad korraga.

n2ppudega soomas

Oh What Lovely Weather

Posted in UK by talikas on April 8, 2006

siin me oleme

Ilma juhita kummitusautod liiguvad tänaval arusaamatus suunas, punased turistidest pungil kahekordsed bussid tuiskavad läikivaks nühitud vaatamisväärsuste vahel, tumepunastest telliskividest laotud täpselt ühesuguste 2-korruseliste majade read ääristavad katkematu rivina äärelinna ühesuunalisi tänavaid, metroo asemel on tube, hinnad on Pariisisga samad, ainult poundides. Linn ise on igat värvi inimestest pungil, üks coolim kui teine ja Pariisi kunstihingeline boheemlus on siin asendunud stiilselt pulbitseva pungiliku õhkkonnaga.

Nartsissid, pilvealune ilm, hommikune milkman. Jaa, olen Londonis!