Wicked Winterfrost

21 aastat nagu niuhti

Posted in Russia: Caucasus by talikas on October 2, 2005

Vist esimene kord, kui ma oma sünnipäeval Eestist ära olen. Sünnipäevapiknikku pidada Musta mere ääres oma heade reisikaaslastega, külma shampanjat rüübata rongijaamas ja õhtuks jõuda maalilisse mägedega ümbritsetud Esto Sadokisse – mida võik üks sünnipäevalaps veel tahta? Reisiseltskond jättis selja taha Sotshi kivise ranna ja liikus Krasnaja Poljana suunas. Kuna olime teinud natuke eeltööd, teadsime, et praegune turismimagnet Krasnaja Poljana kandis kunagi nime Punase-Lageda ning selle asutajateks olid 130 aastat tagasi kreeklased ja ohhoo! eestlased! Meile pakkus aga rohkem huvi Punase-Lagedalt natuke itta jääv asula Esto Sadok (jah, tõesti, algne nimi oli Eesti-Aiake, venestatult Esto Sadok), kust me meile suureks üllatuseks ei leidnud eest mitte ainult eestlasi vaid ka lausa A.H.Tammsaare majamuuseumi. Kujutate ette: eestlased Kaukaasias?

Kohalikud võtsid meid väga soojalt vastu, ööbisime suveniiripoe taga asuvas suures aias. Kohtusime ka kohalike eestlastega (Roosi ja Diana Orav), meile tutvustati kohaliku kultuurimaja (nn klubi) tegevust, vaatasime pilte, kuulasime nende laulu ja olime pidevalt imestunud, et kuidas me küll keset mägesid eestlaste peale sattusime. Kohalikud eestlased olid meie vastu küll sõbralikud jne, aga nende jaoks ei olnud meie küll midagi erilist, noh jälle mingid eesti rändajad. “Ikke iga aasta käib mõni”, ütles Roosi.

1886.a. jõudsid esimesed eestlased, sh Roosi Orava esivanemad, Kaukaasia servale ning otsustasid sinna elama jääda. Hea kliima, viljakas muld, ilus kah veel pealekauba. Rajasid asula keksele suure viljapuu-aia, sellest ka küla nimi, ja jäidki sinna elama. Roosi sõnutsi oli retk Eestist kestnud 7 aastat, eks ikka igal pool natuke peatuti, vaadati ringi. Nüüdseks on eestlased Esto Sadokis juba kohalike ja teiste rahvustega nii segunenud, et puhtaid eestlasi on käputäis ja needki kõik juba päris eakad. Eesti keelt omavahel küll räägitakse ning seda võib ka tänaval kuulda, kuid lapsed enam eesti keelt ei õpi ja uut põlvkonda peale ei kasva. Sellest hoolimata korraldavad memmed oma laulu- ja tantsuõhtuid, külastavad ikka Eestit ja käivad laulupidudel.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: