Too Many Primavera Photos / Hard to Choose
Primaverast siis veel niipalju, et üritus üllatas mind positiivselt. Muusikat oli palju kirevamat sorti, kui oskasin arvata ja kaasahaaravaid esitusi mitmeid. Inimesed olid ilusamad ja viisakamad, kui olin lootnud, nii et lärmakate brittide asemel andsid massile tooni moekad skandinaavlased. Üle pea pooltäis õlletopsi visati vaid korra, padupurjus inimesi ei õnnestunudki silmata. Mudajärvede asemel olid liivalagendikud, prahimägede asemel tagasihoidlik plastiktopside virvendus. Kogu toetav infrastruktuur oli ka vinks-vonk: söögi-joogisabad talutavad, avalikud wifikohad (ühenduda siiski ei õnnestunud) ja hästi palju puhtaid vanilje-õuna-hõngulisi toalette. Toalettide kasutamine arvati siiski vist olevat nõrkadele, sest kahjuks oli end seina ääres kergendavaid pidulisi arvukalt.
Parimaks laiviks tuleks seekord hääletada Caribou, mida õnnestus lausa kaks korda näha. Neid vaataks lausa veel. Ja see oli ka tore, et elasime prostituutide tänaval. Ja rattaga mööda linna kimada oli vahva ja teiste eestlastest pidulistega chillida mõnus. Ja, mmmm, toit…. Nii et: great success!
Primavera Sound Music Festival: Vol 1
5 days, more than 200 performers, 8 stages, oh-so-many-people — that’s what I call a great first real music festival experience.
Stripes of Sky
Barcelona has some wonderful wide and green streets where pedestrians have conquered the pavement and open-air restaurant are more important than motor vehicles. Yet, the historic part of Barcelona is filled with a zigzag of narrow streets that may in some cases be so dark and gloomy that even the stripes of blue sky won’t shed light to the undercover transactions taking place in the dark corners.

































4 comments