Back In Amsterdam
Peale lõkkesuitsu-rummimaigulist ööd Berliini karavanilinnakus (mul on ikka väga ägedad sugulased) kihutasime edasi… Teadagi, kuhu. Amsterdami. Jalgpallihullusega võidu triivime selles uduses nukulinnas, taldrikul rohkem, kui jaksame süüa. Tänane varahommik leidis meid Amsterdami lähedal asuvas väikeses armsas Ruigoordi kirikus. Ja mitte pühapäevasel jumalateenistusel, nagu võite ekslikult arvata, vaid minu lühikese elu parimal drummi ja bassi peol.
Aktiivne turism on ikka väga väsitav.
Amsterdam


Stockholm on nagu üks korralik viieline koolilaps: peab alati reeglitest kinni, on üdini viisakas ja etteaimatav, puhas ja klanitud, ei tee koolist poppi ja räägib tasasel häälel ainult poliitiliselt korrektsetest teemadest. Mnjah, ei olnud mina koolis ei korralik ega viieline, ja vist sellepärast ongi mul Stockholmis igav. Aga virisemine on varbaotsteni ebakonstruktiivne tegevus ning igavus ometi igaühe enda kantseldada. Nii et, mis siis muud, kui pass ja hambahari kaasa, paar kursavenda kampa, ja lendu! Seekord Amsterdami.
Ma ei tea, kas põhjuseks need romantilised kanalid ja vuravad rattad, kirev ajalugu kõrvuti imekauni modernse arhitektuuriga, naljahambad reisikaaslased, hommikukiirteni möllav ööelu, värvilised pärastlõunad, Anthony Bourdain, Andy Warhol, Mihkel ja tähetolm, kohmakas-armsad Eesti juurapoisid, pidev kanepivine igal tänavanurgal või hoopis miski muu, aga veetsin üle pika aja ühe toredaima nädalavahetuse ning olen nüüd täiesti Amsterdami lummuses.
Don’t miss: pühapäeviti Wicked Jazz@Sugarfactory





1 comment