“Howl’s Cafe & Shop: Life Style with Dog”

“Howl’s Cafe & Shop: Life Style with Dog” – täpselt selline on minu kodu lähedal asuva koerakohviku nimi. Et mis asi see “koerakohvik” on? Seal käinud olles olen ma imestunud, et ma Eestis selliseid asju kohanud ei ole, kuid esimesel hetkel sisseastudes oli küll naljakas.

Idee on siis selles, et Jaapanis on palju inimesi, kellele lemmikloomad meeldivad, kuid kellel nende jaoks aega või ruumi pole (raha pole küsimus;)). Sellest ongi vaid üks loogiline samm edasi: koerakohvik. Tahad koerakestega mängida või nendega niisama hängida, tuled sinna kohvikusse, istud maha, jood tassi kohvi, vaatad kohvikus chillivaid koeri, lappad koerapilte ja saad osta koeravidinaid. Kui Sul endal on juhtumisi koer, võtad ta kohvikusse kaasa (sest enamus kohvikuid Tokyos ei luba koeri sisse) ja ajad teiste koerasõpradega juttu. Ning nagu aimata võite, on koera-, kassi-, küülikukohvikud igasuguste hobide ja kirgede kategoorias vaid need kõige süütumad…

Järgmine peatus minu jaoks (peale küülikukohvikut) on “maid cafe‘” (eesti keeles ehk “teenijanna kohvik”), kus rikkad Jaapani onud (ja miks mitte ka tädid, kuigi naised on seal haruldased) maksavad kauni summa (u 40 eurot), et kohvikus istudes end kostümeeritud “teenijannal” teenindada lasta. Idee on siis selles, et kohvikukülastajat koheldakse konkreetselt kuningana  (“Yes, Master; No, Master”) ja teenindajad matkivad püüdlikult ammuste isiklike teenijannade ametit. Lisatasu eest saab tellida käemassaazhi või kõrvade puhastamist (sic!). Samuti on see ühiskonnas vajalik keskkond neile arglikele jaapanlastele, kes muidu naisterahvastega rääkida ei julge. Ma natuke kogun veel raha ja siis lähen.